Jagan täna mõtteid lapseloomisest läbi enda silmade. Alustan sellest, mida mina üldse mõtlen lapseloomise all. Kas lapseloomine = lapse viljastamisega? Ei. Minu jaoks on lapseloomine loomeprotsess, mis algab naisel (või ka mehel) juba sel hetkel, kui ta otsustab, et soovib anda uue elu. Sellest hetkest algab loomine. Naine oma mõtetega, oma soovidega hakkab visualiseerima: milline oleks elu koos lapsega, milline üldse tema laps välja võiks näha, millised iseloomuomadused tal on jne. Võib-olla ka seda, milline tema lapse isa olla võiks, juhul kui tal parasjagu ei ole kaaslast, kuid siiski last väga sooviks.
Kõik selline visualiseerimine enda mõtteenergiaga ongi juba loomine. Kuhu läheb tähelepanu, sinna läheb energia ja seda sa endale ligi tõmbama hakkad. Mida teadlikumalt jälgida oma mõtteid ja soove, seda teadlikum on loomine.
Ma hindan väga kõrgelt ja eriliselt seda aega, mis toimub enne viljastamist. Kahjuks sellest väga palju ei räägita, kuid mina usun, et see määrab juba ette väga palju. See loob häälestuse, mis mõjutab ka kogu beebiootust ja sündi. Kas seal oli palju hirmu ja ärevust? Või hoopis tugev usaldus iseenda, oma keha, oma beebi ja kogu protsessi vastu?
Usun, et selle häälestuse põhjal valib laps endale vanemad. Vahel ta võib oodata lausa mõnda aega selle naise või pere juures, kelle juurde ta soovib kehastuda. Võib-olla ootab sobivat aega või hetke viljastumiseks. Võib-olla ootab luba, et ka pere ise oleks valmis uueks beebiks. Me ei pruugi teada seda, mida ta täpselt ootab, aga ma usun, et kui panna tähele märke, siis laps suhtleb meiega juba viljastamisele eelneval ajal.
Olen seda nüüdseks juba päris mitmelt sõbrannalt kuulnud, et neile tundub justkui uus beebi vaikselt luuraks ning annab enda tuleku soovist märku. Seda võib kogeda näiteks läbi unenäo, mil sa näedki ja suhtled oma tulevase lapsega. Aga võid tähele panna, et mingitel hetkedel täiesti ootamatult tekib mõte „oh, kuidas sooviks ka beebit“ ja see tunne on väga tugev, nii tugev, et sellest ei anna mööda vaadata. Kuigi mõistusega võttes võib-olla ei olekski üldse sobiv hetk praegu uueks lapseks, aga siiski laps annab sulle märku läbi sinu mõtete ja tunnete, et tema tahaks varsti tulla.
Sina ise saad nii palju ära teha selleks, et beebiootus aeg ja sünd oleks turvaline, hoitud, väestatud ja imeline kogemus!
Pööra tähelepanu viljastamiseelsele ajale, loo seda teadlikult. Kui sul on hirme, siis tegele nendega. See aeg on suurepärane selleks, et vabastada hirme ja luua asemele usaldust. Sügavat usaldust iseenda ja tulevase beebi suhtes. Hirmu taga on teadmatus. Kui tekib teadlikkus ja usaldus, siis lahustub ka hirm.
Ning kui sa tunned, et vajad abi mõne hirmu lahti mõtestamisega, siis julge küsida abi ♡ ♡ ♡